Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakond viis rahvusvahelise INTIT (Integrated Trauma-informed Therapy for Child Victims of Violence) projekti raames läbi kolm teadlikkuse tõstmise seminari, mis kõik ühel või teisel moel olid seotud kas lapsepõlve trauma või traumateadliku kohtlemisega.
Kolmanda infopäeva teema oli „Maailm läbi lapse traumaprillide“ ning keskendus lapsepõlvetraumale.
Esimesena sai sõna Kaia Kastepõld-Tõrs, kes on kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut ning töötab perevägivalla kannatanutega ning koolitab spetsialiste traumaga seotud teemadel. Ta töötab Tartu Ülikoolis psühholoogia instituudi külalislektorina ning panustab eksperdina Sotsiaalkindulustusameti Ohvriabis, aga on tegus ka paljudes teistes projektides.
Oma ettekandes „Mida trauma lapsega teeb?“ tutvustas ta trauma kõikehõlmavaid tagajärgi. Eraldi tõi välja ka oma kogemust psühhoterapeudina, talle tundub, et meie abistajad (meditsiin, psühholoogia) vaatab kergekäeliselt üle psüühilise trauma ja füüsilise tervise vahelisi seoseid ja tühistatakse inimeste muresid liiga kergekäeliselt. Uuringud ja praktiline kogemus näitab, et eriti lapsepõlve trauma mõjude hulgas on väga selgelt ka füüsilised probleemid. Abistamise kvaliteet seisab väga selgelt kinni, et saadakse aru, millises kontekstis ja põhjustel on lapsel seedehäired või kehakaaluprobleemid ja muud füüsilised probleemid, mida lapsed presenteerivad ning mida on näha ka täiskasvanutel, kes lapsepõlves traumat kogenud on. Erinevad traumatüübid viivad erinevate tagajärgedeni, aga kui lapsed kogevad nii ühte kui teist traumat, siis seda last on väga keeruline aidata.
Kui trauma „lõhub“ või ennetab teatud arenguperioodi, siis ei omanda laps sellele arenguperioodile vastavaid oskusi ja ei arene teatud võimekus. See tähendab, et traumast paranemine eeldab nende oskuste õpetamise ja võimete arendamisega. Kui trauma juhtub juba kujunenud oskuse, võimekuse olemasolul saavutatakse pärsitust. See tähendab, et tekib tagasilöök, mis on ressursside taastamise ja toega parandav.
Päeva teine esineja oli Anne Daniel-Karlsen kes on lastepsühhiaater, miljööteraapilise ravikodu idee maaletooja Eestis, ravikodu juhataja, lastearst, Maarja kooli looja. Tema ettekande pealkirjaks on „Traumat kogenud lapse toetamine miljööteraapiliste võtete abil“. Oma ettekandes tutvustas ta tööd Ravikodus traumakogemusega lastega (PTSD häirega, meeleoluhäired, kiindumussuhe häires, ATH, Autismispektri häired ja söömishäired) peaaegu kõigil lapstel esineb komplekstrauma.
Trauma töös on mitu osalist, laps, ta lähedased ja kolmas pool on abistaja. Abistajatel on tihti tunne, et nende abistavad käed ei jõua alati sinna, kuni nad võiksid jõuda. Oluline iga juhtumi puhul jõuda nii lapseni kui pereni.
Ravikodu lapsed probleemide esinemissagedus: väärkohtlemine, koolitõrge, enesehügieeni probleemid ja enesevigastav käitumine. Anne Daniel-Karlsen oma patsientide kogemusest võib järeldada, et mälu mäletab ainult seda, millega inimene on võimeline hakkama saama; trauma on kogemus, reaktsioon, mitte haigus; diagnoos on ainult üks pilt, aga ei räägi sellest, kuidas nad sinna jõudsid; tuleb olla rohkem detektiiv, et jõuda juurteni; mida rohkem (laps) vaikib, seda sügavam on trauma; kes ei räägi üldse traumast, alusta rääkimist kellestki teisest, projekteeri välja; mälu mäletab ainult seda, millega inimene on võimeline hakkama saama.
Miljööteraapiline töö põhinev viiel sambal: kaitsmine, toetamine, struktureerimine, kaasamine ja tunnustamine.
Kolmanda päeva viimane esineja oli Tiina Kivirüüt ning ta ettekande pealkiri oli „Laste abistamisest ja toetamisest Elva asenduskodu näitel“. Tiina Kivirüüt on kolleegide poolt kõrgelt hinnatud ning armastatud sotsiaaltöötaja, kes on lastekaitse süsteemis töötanud alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Kuna Tiina Kivirüüdil on ajalooõpetaja haridus, siis paralleelselt lastekaitsespetsialisti tööga töötas ta pikalt ajalooõpetajana ning koolitajana.
Elvas SA-e Elva Laste- ja Perekeskuse asendushoolduseteenusel on 25 last, lisaks üks järelhooldusteenusel noor. Eestis on räägitud viimased 20 aastat varajasest märkamisest ja ennetusest, kuid ikka ei õnnestu saavutada olukorda, et lapsed ei satuks asendushooldusteenusele. Oma ettekandes tutvustati asendushooldussüsteemi ning kuidas töötavad asenduskodud.
Asenduskodu lapsed on kõik traumakogemusega lapsed ( hülgamist üleelanud lapsed, kiindumushäirega lapsed, füüsiliselt ja emotsionaalselt väärkoheldud ja hooletusse jäetud lapsed. Räägiti asendushoolduses töötavate töötajate väljakutsetest. Väga raskesti lahendatav töögraafik, sellest tingituna töötajateks vanemad naisterahvad, kõik töötajad on läbinud traumateadliku hoolduse koolituse. Positiivne, et peaaegu kõigil lastel on paralleelselt ka hoolduspered, kellega võimalik aega veeta.
Within the project INTIT (Integrated Trauma-informed Therapy for Child Victims of Violence), the Department of Criminal Law of the Faculty of Law of the University of Tartu conducted three awareness-raising seminars, all of which in one way or another concerned either childhood trauma or trauma-informed treatment.
The theme of the third information day was “The World through Child Trauma Prisms” and focused on childhood trauma.
The first speaker was Kaia Kastepõld-Tõrs, a clinical psychologist and psychotherapist who works with victims of domestic violence and trains professionals on trauma-related issues. She works as a lecturer at the Institute of Psychology at the University of Tartu and works as an expert in the Social Insurance Board’s Victim Support Service, as well as in many other projects.
In her presentation “What does trauma do to a child?” she presented the all-encompassing consequences of trauma. She also highlighted her experience as a psychotherapist, she feels that our helpers (medicine, psychology) overlook the links between psychological trauma and physical health and dismiss people’s concerns too easily. Research and practical experience show that the effects of childhood trauma in particular very clearly include physical problems. The quality of care is very clearly dependent on understanding the context and causes of children’s eating disorders or weight problems and other physical problems that children present, and which are also seen in adults who have experienced childhood trauma. Different types of trauma lead to different consequences, but when children experience both, it is very difficult to help that child.
If the trauma “breaks” or prevents a certain period of development, the child will not learn the skills appropriate to that period of development and will not develop a certain capacity. This means that healing from trauma requires teaching those skills and developing those abilities. When trauma happens the already developed skill, the ability to achieve is inhibited. This means that there is a setback, which is remedial with resource recovery and support.
The second speaker of the day was Anne Daniel-Karlsen who is a child psychiatrist, the promoter of the idea of a milieu therapy home in Estonia, the director of the home, a paediatrician, the founder of the Maarja school. The title of her presentation is “Supporting the traumatised child through milieu therapy techniques”. In her presentation, she presented the work of the Therapeutic Home with children who have experienced trauma (PTSD disorder, mood disorders, attachment disorders, ATH, Autism Spectrum Disorder and eating disorders) almost all children have complex trauma.
There are multiple parties in trauma work, the child, his or her loved ones and a third party being the helper. Helpers often feel that their helping hands don’t always reach as far as they could. It is important in each case to reach both the child and the family.
Prevalence of problems with children in care: abuse, school failure, self-hygiene problems and self-injurious behaviour. Anne Daniel-Karlsen’s experience with her patients suggests that memory only remembers what a person is able to cope with; trauma is an experience, a reaction, not a disease; diagnosis is just a picture, but does not tell how they got there; you have to be more detective to get to the roots; the more (child) is silent, the deeper the trauma; if you don’t talk about the trauma at all, start talking about someone else, project out; memory only remembers what a person is able to cope with.
Environmental therapy work is based on five pillars: protecting, supporting, structuring, accompanying, and acknowledging.
The last speaker on the third day was Tiina Kivirüüt and her presentation was entitled “Helping and supporting children in Elva’s substitute home”. Tiina Kivirüüt
is a much respected and loved social worker by her colleagues, who has been working in the child protection system since Estonia regained its independence. As a history teacher, Tiina Kivirüüt worked for many years as a history teacher and trainer in parallel with her work as a child protection specialist.
In Elva, there are 25 children in the substitute care service of the Elva Children and Family Centre of the SA-e Elva Children and Family Centre, plus one young person in aftercare. For the last 20 years, Estonia has been talking about early detection and prevention, but it still fails to prevent children from ending up in substitute care. In her presentation, she introduced the substitute care system and how substitute homes work.
Children in foster care are all children who have experienced trauma (abandoned children, children with attachment disorders, physically and emotionally abused and neglected children). The challenges faced by staff working in substitute care were discussed. Very difficult work schedules, resulting in older women as staff, all staff trained in trauma-informed care. Positive that almost all children have foster families to spend time with.
